Laupäeval osalesime Lorega meie esimesel mitteametlikul agility võistlusel. Võistlus ise on karikasari, mis koosneb kolmest etapist - I etapp – 29. oktoober, II etapp – 20. november, III etapp – 18. detsember. Kuigi me polnud enne võistlust mõnda aega Lore jooksuka tõttu trennis käinud, ainult ühe korra käisime üle mõne nädala, otsustasin meid kirja panna ja vaadata kuidas meil võistlusolukorras agility välja tuleb. Võistlus toimus meie koduklubis seega arvasin, et tuttav koht oleks meile esialgu lihtsam.
Mudilase klassis jooksid kokku 5 koera. Lore tulemuseks seekord 2 DSQ-d. Mõlemal rajal jooksis ta raja keskel minu juurest ära.
Esimesel rajal toimus ärajooksmine halli tagaosas, kus polnud pealtvaatajaid. Lore keeldus tõkkele minemast ja hakkas platsil ringi nuuskima ning läks piirdevõrgu vahelt kutsikakooli alasse. Teisel rajal oli tõke pealtvaatajate poole ja nagu ma kartsin jooksis ta nende sekka.
pühapäev, 30. oktoober 2011
pühapäev, 16. oktoober 2011
Rahvuslik näitus, Rakvere
Laupäeval toimus meie selle aasta viimane näitus. Siberi huskysid kokku 7, emastes juuniorites 3, kohale oli tulnud meie Lorega ja veel üks koer.
Jooks oli väga hea, vaid korra üritas galoppi joosta, aga tagasi tõmmates sai kõik korda. Seisis samuti hästi, kuigi katsumise ajal läks korra taguots maha.
Saime oma kauaoodatud kolmanda jun serdi ning nüüd läheb kinnitamisele EST JUN CH!!
Kohtunik: Natalya Sedyh (RUS)
Tulemus: SP 1, TPJ, PE 2, JUN SERT --> EST JUN CH
Peale näitust käisime Juminda poolsaarel jalutamas. Jalutasime mere ääres ning läbisime 6 km matkaraja.
Jooks oli väga hea, vaid korra üritas galoppi joosta, aga tagasi tõmmates sai kõik korda. Seisis samuti hästi, kuigi katsumise ajal läks korra taguots maha.
Saime oma kauaoodatud kolmanda jun serdi ning nüüd läheb kinnitamisele EST JUN CH!!
Kohtunik: Natalya Sedyh (RUS)
Tulemus: SP 1, TPJ, PE 2, JUN SERT --> EST JUN CH
Peale näitust käisime Juminda poolsaarel jalutamas. Jalutasime mere ääres ning läbisime 6 km matkaraja.
teisipäev, 11. oktoober 2011
Rahvuslik näitus, Valmiera
Laupäev sõitsime Lätti, Valmierasse, näitusele. Huskysid oli kirjas 16, emastes juuniorites 4 koera. Kohal olime vaid meie Lorega ja veel üks koer. Ringi sisenesime esimesena, kohtunik katsus, lasi joosta ja lõpus erakordselt kaua kirjelduse jaoks seista. Lore jooksis hästi, aga seismise ajal korra istus ja ka käpad ei tahtnud vahel minu poolt sätitud kohas olla.
Kohtunik: Monika Taurasevičiene (LT)
Tulemus: VH
Lätis olles tegime väikese peatuse piiri ääres oleva Salaca jõe ääres.
Peale näitust jalutasime Pärnumaal Rannametsa metsas ja rabas.
Kohtunik: Monika Taurasevičiene (LT)
Tulemus: VH
Lätis olles tegime väikese peatuse piiri ääres oleva Salaca jõe ääres.
Peale näitust jalutasime Pärnumaal Rannametsa metsas ja rabas.
esmaspäev, 3. oktoober 2011
Karepa rogain
Laupäeval, 1. oktoobril toimus kauaoodatud rogain. Lühidalt öeldes on rogaini eesmärk 8 tunni sees läbida võimalikult palju maastikule paigutatud punkte. Pidime juba hommikul enne seitset sõitma hakkama, et jõuda starti 9:30-ks. Võistkondi oli osalemas 355, kokku võistlejaid 896. Meie võistkonnas olin mina, mu ema ja mitteametlikult ka Lore. Lore oli terve aja traksidega minu küljes veorihmaga kinni, et mul käed vabad oleksid.
Kokku olime metsas 7,5 tundi. Metsas me põhiliselt kõndisime aga sekka ka veidi jooksime. Tervet rajakirjeldus ma eraldi välja tooma ei hakka, aga paar seika, mis meelde jäid on:
* Raja keskel üle raiesmiku minnes sattusime Lorega herilasepessa. Järsku märkasin maas kärgi ja järgmisel hetkel olid kõik herilased juba meie ümber. Nõelata saime mõlemad Lorega. Lore sai sutsaka selja peale, mistõttu oli meie edasine liikumine mõneks ajaks keerulisem ja mina sain nõelata kõri peale.
* Pidime ületama kobraste poolt üle ujutatud jõge/oja ca 10-15 meetrit. Koht ise oli pilliroogi täis ja vee põhja ei näinud. Kuna Lore keeldub üle kõhu mineva vette minemast, tundus see raske, sest vesi oli seal enamasti üle põlve ja vööni. Mõndades kohtades Lore ka ujus, sest vee sügavus kõikus tugevalt.
Kokku olime metsas 7,5 tundi. Metsas me põhiliselt kõndisime aga sekka ka veidi jooksime. Tervet rajakirjeldus ma eraldi välja tooma ei hakka, aga paar seika, mis meelde jäid on:
* Raja keskel üle raiesmiku minnes sattusime Lorega herilasepessa. Järsku märkasin maas kärgi ja järgmisel hetkel olid kõik herilased juba meie ümber. Nõelata saime mõlemad Lorega. Lore sai sutsaka selja peale, mistõttu oli meie edasine liikumine mõneks ajaks keerulisem ja mina sain nõelata kõri peale.
* Pidime ületama kobraste poolt üle ujutatud jõge/oja ca 10-15 meetrit. Koht ise oli pilliroogi täis ja vee põhja ei näinud. Kuna Lore keeldub üle kõhu mineva vette minemast, tundus see raske, sest vesi oli seal enamasti üle põlve ja vööni. Mõndades kohtades Lore ka ujus, sest vee sügavus kõikus tugevalt.
Tellimine:
Postitused (Atom)