Suvekoerus 2013

Osalesime täna Lorega juba neljandat korda koerusel, meiega oli seekord kaasas ka minu ema. Võistlusmaastik asus Pääsküla rabas - tuli läbida 3 kilomeetri pikkune rada ja leida üles 11 maastikul asuvat punkti. Meie osalesime H-rajal, kus oli kokku 43 võistlejat. Tulemuseks saime 2. koha ajaga 00:31:46.

TULEMUSED

Esimeses punktis, mis asus kohe tee kõrval, oli lisaülesanne, milles tuli leida käbi, pohl ja mustikas. Teise punkti otsustasime minna mitte tee pealt, vaid otse läbi metsa, milleks osutus päris raske võsa.  Teises ega kolmandas punktis lisaülesannet polnud.

Neljanda punkti juures oli suur must tunnel, mis ulatus üle sügava kraavi. Selleks, et minna järgmisse punkti, tuli meil Lorega läbi tunneli teisele poole kraavi minna. Vaatamata sellele, et tunnel kõikus meie all, julges Lore sealt minu ees läbi minna. Peale seda jõudsime viiendasse kontrollpunkti, kus tuli leida rabast (platvormi pealt nähtavad) kolm punkti, jätta meelde lindiga tähistatud taimed, leida infotabloolt taimele vastav number üles ja öelda saadud summa kohtunikule edasi. 

Kuuendas punktis tuli Lorel läbida "ahvatluste rada", mis koosnes mänguasjadest ja maiustest. Esimesel korral üritasin Loret viineri abil heast kraamist mööda juhtida, kuid Lore pöördus siiski mänguasju nuuskima. Järgmine kord olin targem ja panin Lore ühele poole rada istuma ja kutsusin teda teiselt poolt. Seejärel saime jooksu jätkata.

Seitsmes punkt oli lisaülesandeta, aga Lore jaoks kõige meeldivam, sest ta sai kraavi ületades ennast korralikult jahutada. Järgmises punktis tuli Lorel mööda verejälge üles leida õige lõpp-punkt. Õnneks valisin õige alguspunkti, mida mööda Lore üllatavalt kiiresti vajaliku koha üles leidis.

Üheksas punkt oli meie jaoks kõige raskem, sest Lore oli juba väsinud ja polnud eriti kontaktne. Selles ülesandes pidi Lore minu visatud viineritüki kinni püüdma. Minu ja Lore vahel oli aga viis meetrise vahega joont. Maiust pidi viskama hakkama kõige kaugema joone tagant, aga ebaõnnestumise korral võis ühe joone võrra koerale lähemale  tulla. Lore aga ei suutnud ühtegi viinerit kinni püüda ja maiuse sai ta kätte minu käest alles viimasel katsel, kui ma olin juba tema ees.

Kümnendas punktis tuli läbida mõnest puust koosnev slaalom, aga puud olid ümbritsetud lindiga, mille sisse ma minna ei tohtinud. Puude vahe võis olla 1-2 meetrit, seega teadsin, et meie õpitud slaalomist siin kasu pole. Panin hoopis Lore istuma ja kutsusin teda teiselt poolt puud läbi õige vahe.

Viimases punktis pidi kolm tennisepalli korvi viskama. Sain kolmest pallist kaks sisse ja seetõttu pidin jooksma väikese karistusringi enne, kui uuesti visata tohtis. Seekord läks pall korvi ja võisime finišisse minna.

Tänud korraldajatele!