Katlavaanis

Sügis

Tänavuse aasta sügis ongi nüüd ametlikult kätte jõudnud. Läksin täna Lorega metsa mõttega sügispilte teha. Algul nägime hoopis lennukit, kes meist mitu korda väga madalalt üle lendas ja arvatavasti metsa marutaudivaktsiini pakikesi viskas.

Mõne aja pärast nägin teeraja peal suurt rästikut. Esimese mõttena tuli kohe meelde Lore, kes mul kõrval käis. Ruttu jooksin rästikust eemale, sinnapoole kust tulin, kutsudes palju ja kiiresti Loret. Õnneks oli Lore rästikuga kohtumisel minu lähedal, mitte kaugel ees. Seekord saime mõlemad ilusti koju tagasi. Panin koera tuppa ja ise läksin rattaga kiiresti tagasi rästiku juurde, lootes temast mõned pildid teha enne, kui ta ära läheb. Minu õnneks oli ta samas kohas ja sain temast erineva nurga alt palju pilte.
Õhtupoole käisime veel metsas seenel ja saime palju erinevaid riisikaid. Käisin ka katlavaani juures, kus Rickyga kokku saime.
 

Septembri lõpp

Pole ammu midagi kribanud, aega jääb vahest päris väheks. Nagu ka enamus inimesi, pidin ka mina haigeks jääma.

Laupäeval tuli mulle külla klassiõde Liisa. Käisime metsas, katlavaani ääres Lorega. Õnneks Lore vett ei karda, aga sügavale ka ei julge minna. Hetkel ta umbes rinnuni vees mängib, kaevab ja jookseb. Kodus kausis hakkab ta samamoodi vett hästi kiiresti kaevama. Sügavale vette ma teda loomulikult see aasta ei lase. Nii et ma loodan, et ta järgmine aasta juba läheb sügavale ja ujub. Aga see selleks. Metsas nägime ka Rickyt, kellega Lore usinasti kiireid jooksuringe tegi. Veel käisime me suure põllu peal, kõrgete heinapallide juures. Neid oli seal kuskil 20 ringis. Lore käis ka kõrgustes ja pallide vahel käikudes.

Eilsel õhtul käisime aga kodu kõrval metsas seeni otsimas ja kohtasime jälle Rickyt. Koerad mängisid seekord nii, et Ricky hakkas paari põõsa ümber ringe tegema, ja Lore üldse ei jõudnud talle järele. Lore aga hakkas niutsuma ja taipas, et lõigates jõuab järele. Hiljem nägime metsas veel ühte koera, kes seal samas metsas elab. Kuigi ta juba kaugelt sõbralikult haukus, siis Lore nuusutas ta ära ja ei kartnud.

Räägin ka sellest, mida Lore juba teha oskab. Kõigepealt õpetasin talle seismist. Seismine tuleb tal päris hästi välja, kuskil max. kümme sekundit olen järjest lasknud seista.
Veel oskab istuda. Sellega alustasin eelmine nädal, kui tal juba seismine selge oli.
Saab väga hästi aru ka fu tähendusest ja oskab ka maiuse/mänguasja küsimiseks silma vaadata.
Edasi hakkame õppima lamamist ja harjutame pikemalt koha peal olemist.

Seenel

Laupäeva õhtupoolikul sõitsime Vääna-Tugamanni metsa, et korjata seeni. Lore tuli samuti meiega kaasa. Autost väljudes võttis meid vastu hõre, samblane männimets ja üksikud mäekesed ja lohukesed. Rihmast vabanemine metsa sees sobis Lorele väga, siis sai palju joosta ja puuoksi närida. Leidsime muidugi erinevaid seeni, väikseid ja suuri-riisikaid, pilvikuid ja ka puravikke. Tegime metsas paarikümneminutilise tiiru ära ja hakates auto poole kõndima, avastas Lore väikese mudakraavi. Selles oli muidugi väga mõnus mudavanni võtta.

Järgmiseks sõitsime autoga ca kilomeeter edasi järgmisse metsatukka. Seal oli Lorel vahepeal päris raske käia, kuna maad kattis kõrge hein. Läksime ka süngesse kuusikusse seeni otsima ning pärast läksin Lorega pihlakapuu alla kivihunniku juurde kus olid erinevad urud ja käigud.
Siis aga läksime autosse ja sõitsime viimasesse peatuspaika. Algul olime tavalises männimetsas, hiljem väikeses rabas, kus olid ka mõned jõhvikad.

Veekogu

Päeval jalutasin Lorega kodu lähedale katlavaani juurde. Tal oli päris huvitav, sest see oli esimene kord, kui ma temaga suuremat sorti veekogu juurde läksin. Seal ta siis mängis ja sulistas veega. Vette läks ta kuskil kõhuni, sügavamale ma teda ei lasknud ja hoidsin ketist igaks juhuks kinni. Võib-olla ta kaugemale polekski läinud, aga kuna seal on suhteliselt järsk äär ning läheb kohe sügavaks siis seetõttu oli ta kogu aeg rihmas.

Pildid

3-kuune

Ongi esimene sünnipäev kätte jõudnud. Päeval käisin Roccas, Bosse poes, et trakse osta. Ostsingi punased nailonist traksid, aga et Lore neid kanda saaks, peab ta veel mõned kuud kasvama.
Sünnipäeva jalutuskäik viis meid metsa ja põllule, kus sünnipäevalaps sai huvitavaid lõhnu nuusutada. Kedagi metsas kahjuks ei kohanud. Küll sai nähtud põllul hästi suurt jurakat konna.
Homme aga kooli meil pole, selle asemel toimub iga-aastane traditsiooniline jooks ümber Harku järve.

Algus

Siia blogisse hakkan kirjutama emasest Siberi husky tõugu kutsikast Lorest ja meie tegemistest. Nagu öeldud on Lore Siberi husky, tõime ta Poolast, Eskimoski Domek kennelist Eestisse 29. augustil. Sünnikuupäevaks on 9.06.2010, seega saab ta juba homme 3-kuuseks.

Iseloomult on ta väga julge, energiline ja tragi ning talle meeldib tohutult mängida. Lore ema on Whisky River Eskimoski Domek ja isa Kortiz Eskimoski Domek.

Oleme juba temaga koos käinud huskyde suvelõpuüritusel, Turbas. Nägime ka Lore sõpra Kasabat, kes tuli koos meiega Poolast Eestisse. Kasaba on samuti huskykutsikas, aga Lorest kuu vanem. Seal oli päris palju huskysi, nende seas ka kutsikaid. Osalesime kutsikate võidujooksus ja saime eelviimase koha, ajaga 8 sekundit.